ALTE DOCUMENTE
|
||||
Arenev Euroopa
Euroopa Komisjon
Teabevahetuse peadirektoraat
Käsikiri koostatud 2005. aasta oktoobris
Kvaliteetne keskkond
Kuidas EL sellele kaasa aitab
Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb veendumusel, et majanduskasv, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse aitavad parandada meie elukvaliteeti.
Lisaks sellele on need valdkonnad kõik omavahel seotud. Et areng Euroopas ja kogu maailmas oleks säästev ehk teisisõnu, et ka järeltulevad põlved saaksid nautida paremat elukvaliteeti, tuleb hoolikalt jälgida nendevahelist tasakaalu.
Kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, saastest tekitatud ohud inimtervisele, loodusvarade kasutamise viisid ja liigne jäätmete tootmine on tänapäeval kõige olulisemad keskkonnaprobleemid. EL tegeleb nende probleemidega, kehtestades rangeid keskkonnastandardeid ja propageerides uusi tööviise ning keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid.
Ühtlasi võivad Euroopas väljatöötatud uued keskkonnasõbralikud tehnoloogiad muuta meie majanduse konkurentsivõimelisemaks, luues seeläbi uusi töökohti ja rahastades sotsiaalset arengut.
Euroopa Liit
Säästva arengu edendamine
ELi tegevuse alused
Kliimamuutustega kaasnevad väljakutsed
Looduse ja ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse tähtsus
Ohutu ja tervislik keskkond
Loodusvarade majandamine ja jäätmeprobleemide lahendamine
Vaadates liidu piiridest väljapoole
Keskkonnaarengu rahastamine
Kokkuvõte
Täiendavat lugemist
Säästva arengu edendamine
Euroopa Liit aitab igakülgselt kaasa säästva arengu tagamisele. Teisisõnu aitab ta kindlustada arengut, mis võimaldab tulevastel sugupõlvedel nautida paremat elukvaliteeti mitte üksnes Euroopas, vaid kõikjal maailmas.
See nõuab väga täpset tasakaalu majandusliku jõukuse, sotsiaalse õigluse ja tervisliku keskkonna vahel. Kui püüelda samaaegselt kõigi kolme nimetatud eesmärgi saavutamise poole, võivad need tegelikult üksteist toetada. Keskkonnale kasulik poliitika võib olla kasulik ka innovatsiooni ja konkurentsivõime seisukohalt. Viimased omakorda elavdavad majanduskasvu, mis on sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks äärmiselt vajalik.
Seega hõlmab säästev areng ka keskkonna kvaliteedi kaitsmist ja parandamist. Ülemaailmses plaanis tähendab see, et tuleb kaitsta Maa võimet toetada elu kogu selle mitmekesisuses ja arvestada planeedi loodusvarade piiratusega.
Keskkonda kaitstes ei lahenda E 646y241g L üksnes pakilisi probleeme, vaid tuleb vastu ka oma kodanike soovidele. Uuringud on järjekindlalt näidanud, et suur osa ELi kodanikest ootab poliitika kujundajatelt, et keskkonnapoliitikale pöörataks sama palju tähelepanu kui majandus- ja sotsiaalpoliitikale.
Seetõttu püüabki EL tagada, et majandus-, sotsiaal- või keskkonnaküsimustes tehtavad otsused ei avaldaks kahjulikku mõju kahele ülejäänud valdkonnale. Seega kui tehakse otsuseid põllumajanduse, kalanduse, transpordi, energeetika, kaubanduse, arendustegevuse jm valdkondades, kaalutakse alati ka otsuste keskkonnamõju.
ELi keskkonnapoliitilised otsused tuginevad mitmele olulisele põhimõttele. Ennetamine on parem kui tagajärgede likvideerimine: kasulikum on tegelda saasteallikaga juba eos kui hiljem selle mõjudega. Saaste tekitajad peavad maksma nende poolt tekitatud saaste eest - ja kui on kaalukaid tõendeid tekkiva keskkonnaprobleemi kohta, võetakse ettevaatusabinõud tarvitusele ka siis, kui täielikku teaduslikku kinnitust ei ole veel saadud.
Kogu ELi hõlmava keskkonnapoliitika rakendamine on otstarbekas, sest kõikidel ELi kodanikel on õigus samal tasemel keskkonnakaitsele ja ettevõtjatel on õigus tegutseda võrdsetes konkurentsitingimustes. Kõige olulisem on siiski paindlikkuse põhimõte. Siseriiklikke erinevusi tuleb võimaluste piires arvestada ning teatavad otsused on kõige targem teha kohalikul tasandil.
Lisaks sellele ei ole ühtegi ELi poliitikat ega õigusakti vastu võetud seda eelnevalt sidusrühmadega arutamata. Nende hulka kuuluvad valitsusvälised organisatsioonid (VVOd), kodanike ühendused ja eksperdid. Pärast seda, kui Euroopa Komisjon on oma ettepaneku teinud, arutavad seda laialdaselt meie demokraatlikult valitud esindajad Euroopa Parlamendis ja ELi Ministrite Nõukogus ning alles seejärel langetatakse lõplik otsus.
Keskkonnapoliitika töötavad välja ja võtavad vastu ning seda rakendavad ja hindavad ELi institutsioonid (Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon) ning ELi liikmesriikide valitsused. Selle protsessi käigus on neil võimalik saada sõltumatut keskkonnaalast teavet Euroopa Keskkonnaagentuurilt, mis asub Kopenhaagenis. Agentuuril on 31 liikmesriiki: 25 ELi liikmesriiki ning lisaks Bulgaaria, Island, Liechtenstein, Norra, Rumeenia ja Türgi. Ka Sveits ja Balkani maad teevad agentuuriga koostööd.
ELi keskkonnapoliitika ei ole midagi uut. Praegu kehtiv ELi keskkonnaalane tegevusprogramm on järjekorras juba kuues ja hõlmab ajavahemikku kuni 2012. aastani. See põhineb 30 tegevusaastal, mis on toonud palju kasu, sealhulgas palju puhtama õhu ja vee, kaitstud looduslike elupaikade laienemise, parema jäätmekäitluse, keskkonnamõjude tõhusama prognoosimise planeerimisotsuste tegemisel ja rohkem keskkonnasõbralikke tooteid. Kuid väga suured väljakutsed jäävad.
Kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis on kindlaks määratud neli prioriteeti:
kliimamuutused;
loodus ja bioloogiline mitmekesisus;
keskkond ja tervis ning elukvaliteet;
loodusvarad ja jäätmed.
Kliimamuutused jäävad suureks probleemiks nii käesoleval aastakümnel kui ka hiljem. ELi pikaajaline eesmärk on vältida ülemaailmse temperatuuri tõusu rohkem kui kahe kraadi võrra eelindustriaalajaga võrreldes. See tähendab, et 2050. aastaks tuleb kogu maailmas vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 15% ja tõenäoliselt isegi rohkem. Erilist tähelepanu pööratakse süsinikdioksiidile (CO2), mida paisatakse keskkonda siis, kui põletatakse fossiilseid kütuseid, näiteks kivisütt, naftat või gaasi.
Looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine on oluline mitte ainult heaolutunde pärast, mille looduskeskkond meis tekitab, vaid eelkõige sellepärast, et kõrbestumine ning taime- ja loomaliikide ja geneetilise mitmekesisuse kadu kahandab meie toiduvarusid. Need kaod kahandavad ju ka loodusvarasid, mida me kasutame paljudes tööstusharudes, alates ehitus- ja lõpetades farmaatsiatööstusega.
Meid ümbritseva keskkonna seisund mõjutab otseselt meie tervist ja elukvaliteeti. Sagenevad keskkonnategurite põhjustatud haigused. ELi eesmärk on saavutada tervisele ohutu ja meie praegust elukvaliteeti säilitav keskkonnaseisund.
Majanduskasvuga kaasneb loodusvarade tarbimine ja jäätmete tekitamine. ELi eesmärk on vähendada loodusvarade kasutamisest tulenevaid keskkonnamõjusid ning tekitada vähem jäätmeid, pidurdamata sealjuures majanduskasvu. See tähendab taastuvate ressursside laialdasemat kasutamist (niivõrd, kuivõrd nende kasutamine on säästev), ulatuslikumat ringlussevõtmist ja jäätmejääkide paremat käitlemist.
Osa neist prioriteetidest kuulub seitsme "temaatilise strateegia" hulka, mis moodustavad raamistiku pinnasekaitse, merekeskkonna kaitse, taimekaitsevahendite säästva kasutamise, õhusaaste, linnakeskkonna, ressursside säästva kasutamise ja majandamise ning jäätmetekke ennetamise ja jäätmete ringlusse võtmise käsitlemiseks.
|
Keskkonnatehnoloogiad on äriliselt kasulikud Ökoinnovatsioon ja "rohelised" tehnoloogiad ei ole kasulikud üksnes keskkonnale, vaid pakuvad võimalusi ka majanduskasvuks - seega on need äriliselt kasulikud ning suurendavad ELi ettevõtjate konkurentsivõimet. 2003. aastal hinnati keskkonnasõbralike kaupade ja teenuste maailmaturu väärtuseks üle 500 miljardi euro, mis on oma suuruselt samaväärne lennundus- ja kosmosetööstuse ning farmaatsiatööstusega. Kuna nimetatud turu kasvutempo on 5% aastas, kasvab see kiiremini kui ELi majandus. Ühtlasi loob see uusi töökohti. EL kasutab ära võimalikult palju selle turu pakutavatest võimalustest. Euroopal on juba "esmategutseja" eelis tuuleenergia kasutamise tehnoloogias. Keskkonnatehnoloogia tegevuskavaga püütakse anda ELile samasugune konkurentsieelis ka teiste keskkonnatehnoloogiate vallas. Kava lihtsustab rahaliste vahendite saamist uute tehnoloogiate jaoks ja nende tulemuslikkuse tõestamist. Ühtlasi propageeritakse niimoodi parimaid tavasid ning julgustatakse valitsusi ja kohalikke ametiasutusi ostma keskkonnasõbralikke tooteid ja teenuseid. Seega võib keskkonna kaitsmine ergutada ka majanduslikku ja sotsiaalset arengut. See on strateegia, millest võidavad kõik. |
EL liigub edasi kõikides nimetatud suundades, püüdes saavutatud edusamme kindlustada. Esmatähtsaks peetakse olemasolevate õigusaktide täielikku ja korrektset rakendamist. Euroopa Komisjon kontrollib süstemaatiliselt, kas liikmesriigid kannavad ELi poliitikad õigeaegselt ja täies mahus üle siseriiklikesse eeskirjadesse ning kas need siseriiklikud eeskirjad jõustatakse nõuetekohaselt.
Kui liikmesriik pole oma kohustusi täitnud, on komisjonil õigus selline riik Euroopa Kohtusse kaevata. Kohus võib eriti tõrksatele süüdlastele trahvi määrata. Kui ettevõtjad ei järgi kehtestatud erinõudeid, rakendatakse nende suhtes sanktsioone ning lisaks võidakse neilt nõuda ka tekitatud keskkonnakahjude korvamist.
Kliimamuutused on üks suurimaid ohte nii keskkonnale kui ka sotsiaalsele ja majanduslikule arengule meie planeedil. 20. sajandil tõusis Maa pinna keskmine temperatuur umbes 0,6 °C. On veenvaid tõendeid selle kohta, et viimase 50 aasta jooksul on just inimtegevus olnud ülemaailmse soojenemise peamine põhjustaja. Suurimad süüdlased selles on energia tootmiseks põletatavad ja transpordis kasutatavad fossiilsed kütused, mis paiskavad atmosfääri selliseid Maa pinda soojendavaid gaase nagu süsinikdioksiid (CO2).
Temperatuuri tõus toob kaasa merepinna tõusu, kuna pooluste jääkate sulab. Merepinna tõus ohustab rannikualasid ja väikesaari. Kliimamuutus muudab ilma ebapüsivamaks, tormid ja põuad sagenevad ning nende loodusnähtustega kaasnevad üleujutused või veepuudus. Teatavad haigused, nagu malaaria, levivad uutele aladele. Liigid, mis ei suuda muutustega sammu pidada, surevad välja. Muutub põllukultuuride tootmise struktuur. Mitmes maailma paigas satub ohtu tervete kogukondade peatoidus ja isegi ellujäämine. Teises kohas võivad täielikult muutuda nii looduskeskkond kui ka selle kasutamise viisid. Osa neist mõjudest on juba pöördumatud.
Et vajalike kohanduste arvu nii palju kui võimalik vähendada ja ära hoida suurimat ohtu, peab EL panema suuremat rõhku toodetele ja tegevustele, mis tekitavad vähem kasvuhoonegaase. See nõuab vähese süsihappegaasiheitmega meetodite rakendamist tööstus-, transpordi- ja energiapoliitikas. See tähendab fossiilsete kütuste tõhusamat kasutamist ja nende asendamist taastuvate energiaallikatega, näiteks tuule ja päikesega. Juba on võetud terve rida meetmeid ja seatud eesmärke, et muuta EL vähese süsihappegaasiheitmega ühiskonnaks.
Näiteks aitavad märgistuseeskirjad tarbijatel teada saada, kas ostetud külmik, pesumasin või muu kodumasin on energiasäästlik. Energiatõhususe standardid vähendavad ehitiste kütmis- ja jahutamisvajadusi, praegu kulub sellele 40% ELi energiast.
ELis on jõutud üksmeelele selles osas, et 2010. aastaks tuleb 21% energiast toota taastuvate energiaallikate, näiteks biomassi, tuule ja päikese abil. Transpordis kasutatavates kütusesegudes soovitakse käesoleva aastakümne lõpuks suurendada biokütuse osa 5,75%ni.
Kui fossiilseid kütuseid siiski veel kasutatakse, ei tohiks süsinikuheitmeid enam õhku paisata, vaid tuleks luua võimalused nende kogumiseks ja ladestamiseks mahajäetud kaevandustesse või nafta- ja gaasiväljadele. Katsetusi selleks juba tehakse.
Keskkonnasõbralikumate kütuste kasutuselevõtt
Keskkonnasõbralikumate energiaallikate ja kütuste kasutuselevõtt on ELi jaoks väga oluline 1997. aasta Kyoto protokolli täitmiseks. Esimese sammuna nõuab see rahvusvaheline leping ELilt ja teistelt arenenud riikidelt oma CO2 heitme ja muude kasvuhoonegaaside koguste vähendamist enne 2012. aastat. Selle eesmärgi saavutamiseks on ELi liikmesriigid loonud maailma esimese rahvusvahelise kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi.
See süsteem hõlmab rohkem kui 11 000 suure energiatarbimisega ettevõtet kõikjal ELis. Nende ettevõtete arvele langeb peaaegu pool kogu ELi CO2 heitmest. Valitsused annavad sellistele ettevõtetele "saastekvoodid", millega määratakse kindlaks, kui palju CO2 on neil lubatud aasta jooksul keskkonda paisata. Ettevõtted, mis ei kasuta ära kogu saastekvooti, võivad oma ülejäägi müüa ettevõtetele, mille heitkogused on loaga sätestatud piirkogustest suuremad.
Selline süsteem tagab heitmete vähendamise seal, kus see on kõige odavam, kuna ettevõtjad saavad ise valida, kas osta saastekvoote või investeerida heitmeid vähendavasse tehnoloogiasse. Ühtlasi aitab see kaasa kliimasõbralike tehnoloogiate arengule ja annab ELile konkurentsieelise, sest kogu maailmas kasvab nõudlus selliste tehnoloogiate järele.
Väljaspool Kyoto lepinguga seatud raame on võimalik toota energiat uute tehnoloogiate abil, mis kasutavad taastuvatest energiaallikatest saadavat vesinikku. Kuid nende tehnoloogiate elujõuliseks muutmiseks on vaja senisest palju rohkem teadusuuringuid. EL rahastab neid uuringuid osaliselt ning Euroopa Komisjon on koostanud Euroopa vesiniku- ja kütuseelementide tehnoloogia platvormi, et kooskõlastada ELi tegevust selles valdkonnas.
Võitlus kliimamuutustega on väga suur väljakutse, kuid meie planeedi tuleviku jaoks on see otsustava tähtsusega. Selle nimel tegutsemine parandab ka õhu kvaliteeti ja toob majanduslikku kasu, vähendades ELi sõltuvust nafta ja gaasi sisseveost ning fossiilkütuste hinnatõusust.
Looduse ja ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse tähtsus
Inimene ning tema sissetung looduskeskkonda ohustab kõiki meid ümbritsevaid taimi, loomi ja mikroorganisme. Põhjuseks on halb kavandamine, raiskav maakasutus, kalade ülepüük ja intensiivne põllumajandus, millega kaasneb taimekaitsevahendite rohke kasutamine.
Ellujäämiseks vajame me näiteks linde, kes on tähtsaks ühenduslüliks sellistes looduslikes ökosüsteemides nagu metsad, märgalad ja merekeskkond. Praegu on aga peaaegu pooled Euroopa linnuliigid väljasuremisohus või on nende arvukus oluliselt langenud. 18 Euroopa riigis viidi läbi uuring, mis hõlmas 23 põllumajanduslikult kasutataval maal ja 24 metsamaal elavat linnuliiki, mis olid esindatud kõikides uuritavates riikides, ning tulemustest ilmnes, et nimetatud lindude arv oli ajavahemikus 1980-2002 vähenenud 71% võrra.
Euroopa maastike ja loomastiku eest hoolitsemine ei tähenda üksnes meie puhkekeskkonna kaitsmist. Meie elupaik aitab leevendada kliimamuutust (kuna metsad suudavad omastada süsinikku), takistab erosiooni (mis põhjustab üleujutusi) ning varustab tööstust ja energiatootmist loodusvaradega.
"Malahide'i sõnum
Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse poliitika põhineb kuuendal keskkonnaalasel tegevusprogrammil, kuid selles on arvestatud ka "Malahide'i sõnumis" sisalduva 18 eesmärgiga bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks nii Euroopa Liidus kui kogu maailmas. See dokument võeti vastu rahvusvahelisel konverentsil, mis toimus 2004. aastal Iirimaal. Eesmärgid ei hõlma üksnes olemasolevate liikide kaitset, vaid ka näiteks laeva kaubalastiga Euroopasse saabunud liikidega seotud ohtude (elupaikade ülevõtmine) ennetamist ja kontrollimist. Need liigid võivad meie ökosüsteemid tasakaalust välja viia.
EL on võtnud endale kohustuse peatada liikide bioloogilise mitmekesisuse vähenemine oma piirides. Ühtlasi teeb liit Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni egiidi all koostööd teiste riikidega selle nimel, et käesoleva aastakümne lõpuks aeglustuks oluliselt bioloogilise mitmekesisuse vähenemine kogu maailmas.
ELi peamisteks abivahenditeks on tema bioloogilise mitmekesisuse strateegia koos kahe siduva õigusaktiga - elupaikade direktiiviga ja linnudirektiiviga - ning kõigi kolme edendamiseks ettenähtud rahastamine.
Bioloogilise mitmekesisuse strateegia on välja töötatud tagamaks, et kõikide õigusaktide ja poliitikate puhul võetakse arvesse mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Eriti käib see põllumajanduse, kalanduse, metsanduse, turismi, kaubanduse, arengukoostöö, ehituse, infrastruktuuri ja kaevandustööstuse kohta. See hõlmab ka valdkondi, mis tulenevad ühtekuuluvuspoliitikast, millega vähendatakse majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ELi piires ning mõjutatakse linna- ja maapiirkondade arengu kavandamist, ning vajadusest kaitsta maailma geneetilisi ressursse ning algupäraste ja kohalike kogukondade teadmisi ja tavasid.
Meetmeid on juba võetud. Näiteks on uuendatud ELi ühist põllumajanduspoliitikat, et põllumajandustootjad saaksid tasu meie looduskeskkonna parandamise eest. Ühises kalanduspoliitikas pööratakse üha suuremat tähelepanu kalavarude kaitsele. Kui EL rahastab uut transpordi infrastruktuuri, tuleb maantee- ja raudteeühenduste puhul võtta arvesse nende rajatiste keskkonnamõju ning need tuleb paigutada nii, et kaitstaks bioloogilist mitmekesisust.
Elupaikade ja lindude kaitse
Elupaikade direktiiv kohustab ELi kaitsma taimi ja loomi ning nende elupaiku ning jätma tootmisest kõrvale piirkonnad, mis saavad Natura 2000 raames kaitstud alade osaks. Natura 2000 võrgustiku aluseks on põhiliselt kohalike partneritega, näiteks valitud esindajatega ning maaomanikega ja maahaldajatega sõlmitud lepingud. Nende toetus on võrgustiku pikaaegse eduka toimimise kõige kindlam tagatis.
Kooskõlas linnudirektiiviga on ELi riigid loonud erikaitsealad ohustatud linnuliikide ja rändlindude tarvis. Need alad kuuluvad samuti Natura 2000 võrgustikku. Ühtlasi keelatakse direktiiviga ka linde ohustav tegevus, näiteks pesade hävitamine või munade äravõtmine. Piiratakse ka õigust lindudele jahti pidada. Enim ohustatud liikide arvukuse taastamiseks on välja töötatud liigipõhised tegevuskavad.
Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine: ülemaailmne väljakutse
ELi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisele suunatud tegevus ei piirdu üksnes ELi liikmesriikidega. Samuti ei võta EL kohustusi ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse hävimise küsimuses ilma, et ta võtaks lisameetmeid.
Üks paljudest ELi rahastatavatest bioloogilise mitmekesisuse programmidest väljaspool Euroopa Liitu on Vahemere piirkonna lõunaosas paikneva kolme riigi märgalade säilitamise programm. Selle ELi projekti raames toetatakse aastatel 2004-2006 rohkem kui 600 000 euroga märgalade säilitamist Reghaias Alzeerias, Merja Zergas Marokos ja Sebkhat El Kelbias Tuneesias
Kohalike põllumajandustootjate ja institutsioonidega peetava dialoogi toetusel on Reghaias koostamisel üldse esimene märgalade majandamiskava
Merja Zerga märgalasid on saastanud põllumajandus, lähedal asuv kiirtee ning linna- ja tööstuspiirkondade areng, seetõttu aitab Euroopa Liit Maroko ametivõimudel koostada ja rakendada selle suundumuse kontrollimiseks vajalikke õigusakte.
Sebkhat El Kelbias aitab Euroopa Liit Tuneesia ametivõimudel rakendada juba koostatud tegevuskava märgalade väärtuste säilitamiseks bioloogilise mitmekesisuse varamuna, ja neid märgalasid ka puhkealadena arendada
EL püüab tugevdada nimetatud riikide suutlikkust kaitsta ja majandada oma märgalasid nii, et lisaks bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele oleks neist säästva turismi kaudu võimalik ka majanduslikku ja sotsiaalset kasu saada. Rahastamine toimub Vahemere basseini märgalade kaitseks tehtud algatuse MedWet kaudu
Valitsuste oluline kohustus on tagada, et saastamine ei ohustaks rahva tervist. See on ka majanduslikult otstarbekas. Saastunud keskkonnast põhjustatud haigused tekitavad tervishoiu, ravimite, haigustoetuste, töövõime languse, invaliidsuse ja enneaegse pensionileminekuga seotud kulutusi. Sageli on need kulutused suuremad, kui oleks vaja läinud saastuse vältimiseks.
Euroopa Liit on teinud pikka aega tööd selle nimel, et kaitsta töötajate tervist töökohal ja vältida välisõhu, vee ja toiduahela saastumist sellistest allikatest nagu bensiinis olev plii ja akude kemikaalid. Sellele vaatamata kasvab keskkonnategurite põhjustatud haigusjuhtumite arv.
Näib, et kemikaalidel on selles oma osa, kuid praegu on teadmised suure hulga kasutatavate kemikaalide kohta pinnapealsed ja ebatäielikud. Seepärast on EL loonud süsteemi REACH - see on kemikaalide registreerimise, hindamise ja neile kasutusloa andmise süsteem.
Selle süsteemi kohaselt peavad kemikaalide tootjad ja importijad registreerima umbes 30 000 laialt kasutatavat ainet, esitada tuleb andmed ainete omaduste, mõju ja ohutute käitlemisviiside kohta.
Ühtlasi on tootjad ja importijad kohustatud edastama nimetatud teavet kõikidele, kes kasutavad kemikaale tootmisprotsessis. See muudab töökohad ja lõpptooted ohutumaks. REACH muudab lihtsamaks ka uute kemikaalide turuleviimise ning toetab seeläbi säästvat ja konkurentsivõimelist keemiatööstust, mille tooted vastavad rangetele ohutusnõuetele.
Kuid meil tuleb täiendada ka oma teadmisi saasteainete ja inimtervise keeruka vastastikuse toime kohta, kuna me puutume kokku paljude eri saasteainetega, mis koos tekitavad "kokteiliefekti". Keskkonna ja tervishoiu tegevuskava annab meile selle efekti kohta rohkem teavet tänu meie tervise ja keskkonna teaduslikule uurimisele ning pikaajalisele seirele. Kogutud teadmisi kasutatakse saasteainetest tingitud terviseohtude vähendamiseks.
Kuhjuvad olmejäätmete mäed on vaid nähtav osa meie keskkonda kahjustavast tegevusest loodusvarade kasutamisel. Nende varade kaevandamine või loodusest hankimine võib samuti pinnast, vett ja atmosfääri saastata. Näiteks kasutatakse teatud kaevandamisvormide puhul kemikaale, mis võivad sattuda meie veevarustussüsteemi, kui kontroll nende üle puudub. Puud omastavad süsinikku ja vähendavad seeläbi kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris. Puude langetamine ilma uusi asemele istutamata seega mitte ainult ei kahjusta meie looduslikku elupaika, vaid süvendab ka kliimamuutust. Me saastame atmosfääri autodega sõites, lennukitega lennates ja oma kodusid küttes. Loodusvarade töötlemis- ja kasutamisviiside põhjalikum kaalumine aitab neid mõjusid vähendada ja säilitada rohkem loodusvarasid järeltulevatele põlvedele.
Toote olelustsükli käsitlemisel tuleks lähtuda põhimõttest "hällist hauani". Toodete materjalikulu vähendamine ning ringlusse võetavate või taastuvate materjalide ulatuslikum kasutamine vähendab jäätmete hulka toote kogu olelustsükli jooksul ning tema kasutusea lõpus. Mõeldes juba ette toote energiasäästlikkusele, säästame energiat ka selle kasutamise ajal.
Igal aastal toodetakse Euroopa Liidus umbes 3,5 tonni tahkeid jäätmeid inimese kohta. Enamik sellest ladustatakse prügilates või põletatakse jäätmepõletusahjudes. Mõlemad meetodid kahjustavad aga keskkonda. Prügilad mitte ainult ei võta enda alla üha rohkem kasulikku maapinda, vaid võivad saastada ka õhku, vett ja maapinda ning eritada atmosfääri kasvuhoonegaase.
Seepärast eelistataksegi prügilate asemel alternatiivsete võimaluste maksimaalset kasutamist. See tähendab jäätmete tekke ennetamist, tõhusamat ringlussevõttu ja kvaliteetset kompostimist. Jäätmepõletusahjudes põletamine on teine võimalus, kui seda tehakse ELi õigusaktide kohaselt ja parimaid tehnoloogiaid järgides. See tagab kahjulike heitmete, näiteks dioksiidide koguse olulise vähendamise ning põletusprotsessi kasutamise jõu saamiseks ning kütteks.
EL on juba kehtestanud mitmeid meetmeid lõppkõrvaldamisele minevate jäätmekoguste vähendamiseks. Näiteks on EL määranud kindlaks ringlusse võetavate pakkejäätmete sihtkogused ning koostanud eeskirjad akude, elektriliste ja elektrooniliste jäätmete (näiteks arvutid), sõidukite ja rehvide kõrvaldamise kohta. EL edendab ka lõppkõrvaldamisele minevate jäätmete tihendamistehnoloogiaid.
Autod on näide sellest, kuidas jäätmete teket vähendatakse. Igal aastal lammutatakse Euroopa Liidus miljoneid autosid. EL on juba kokku leppinud selliste kahjulike ainete nagu plii ja elavhõbeda kasutamise piirangutes, seega kõrvaldatakse lammutuskodades väiksemad kogused nimetatud aineid. Lisaks on kehtestatud piirangud autode arvule, mis lähevad ümbertöötlemise asemel lõppkõrvaldamisele. 2006. aastast alates on lubatud piirmääraks 20% ning see väheneb 2015. aastal 15%ni. 2007. aastaks peavad olema loodud rajatised, mis võimaldavad teha kõik autod vanarauaks tootja kulul.
EL on aidanud kanda selle eesmärgi saavutamisega seotud kulusid, rahastades osaliselt teadusuuringuid, mille eesmärk on uuenduslike lahenduste leidmine demonteerimise, materjalide ringlussevõtu, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite purustamisjääkide kasutamise ja käsitlemise ning kummide eluea pikendamise valdkonnas. EL aitab katta kulutusi, mis on seotud jäätmematerjalidele uute turgude otsimisega ning nende programmide raames välja töötatud tehnoloogiatele turgude otsimisega väljaspool ELi.
ELi rahastatud töö nimetatud valdkondades ajendab tööstusettevõtteid sõlmima vabatahtlikke lepinguid, mis käsitlevad keskkonnaalaseid täiendusi ja uusi meetmeid säästva tootmise ja jäätmekäitluse edendamiseks.
Paljud kaupade ja teenuste tootjad teevad rohkem, kui ELi keskkonnaalaste õigusaktide miinimumnõuded neilt nõuavad. Neid on võimalik ära tunda ELi sponsitavate logode järgi: ELi lillekujuline ökomärgis ja EMASi logo. Ökomärgist kasutatakse toodetel. EMASi logo antakse ettevõtetele. EMAS tähendab keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi.
Lillekujulist ökomärgist võib näha umbes 300 tootel ja teenusel kõikides ELi liikmesriikides, samuti Islandil, Liechtensteinis ja Norras. Kriteeriumid eri tooterühmadesse kuuluvate toodete jaoks on välja töötatud toote kogu olelustsüklit hõlmavate põhjalike uuringute tulemusel, alustades tooraine hankimisest tootmiseelses staadiumis ning lõpetades tootmise, turustamise ja lõppkõrvaldamisega. Tootevalik ulatub seebist ja pesupulbrist külmikute ja arvutiteni, jalanõudest ja rõivastest hotellide ja laagriplatsideni.
EMASi logo tõendab, et ettevõte või kohalik ametiasutus järgib oma töös usaldusväärseid keskkonnaalaseid põhimõtteid. Logo kasutusõiguse saanud organisatsioon on teinud kõikide oma tegevuste keskkonnaülevaate, tal on sisemine keskkonnajuhtimissüsteem ning seal on läbi viidud sõltumatu keskkonnaaudit. Samuti on organisatsioon koostanud keskkonnakaitsetegevuse tulemuslikkuse aruande ning täpse kava tegevuse tõhustamise kohta. EMASi logot kasutavad rohkem kui 4000 tegevuskohta, mis kuuluvad rohkem kui 3000 organisatsioonile. Enamik neist on tööstusettevõtted, kuid nende hulgas on ka teenindussektori ettevõtteid ja kohalikke ametiasutusi.
Kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus, keskkonna tervislikkus ja jäätmed on ülemaailmsed probleemid. Kuna EL on maailma suurim kaubanduspartner, maailma suuruselt teine majandus ja suur poliitiline blokk, on tal ka rahvusvahelised kohustused. Ülemaailmsete keskkonnaküsimustega tegelemine on ka ELi enda huvides. Mereelupaikade seisundi halvenemine maakera vastaspoolel mõjutab ka meie toiduvalikut. Naftareostus ELi vetes võib tulla tankeritelt, mille kodusadam on väljaspool Euroopa Liitu. Osoonikiht 10-50 km kõrgusel Maa kohal kaitseb meid Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest, seega mõjutab selle kahanemine meid kõiki, olenemata sellest, kas osoonikihti kahandavate kemikaalidega külmikud asuvad meie endi kodus või hoopis maakera vastaspoolel.
Seepärast osaleb EL aktiivselt rahvusvaheliste keskkonnalepingute üle peetavatel läbirääkimistel. Mõned neist on hästi tuntud, näiteks Kyoto protokoll kasvuhoonegaaside heitmete kohta ja Montreali protokoll osoonikihti kahandavate ainete kohta. Mitmed teised lepingud on keskkonnaseisundi parandamise seisukohalt sama olulised. Muu hulgas hõlmavad need lepingud õhusaastet, bioloogilist mitmekesisust, kauplemist ohustatud liikide, ohtlike kemikaalide ja geneetiliselt muundatud organismidega (GMOd), jäätmevedu, kõrbestumist, katastroofe, vooluveekogude majandamist ja avalikkuse juurdepääsu keskkonnateabele.
EL võtab keskkonnaprobleeme arvesse ka teiste riikidega lepinguid sõlmides. Siin ei ole küsimus üksnes projektide rahastamises, vaid ka nende riikide abistamises juhtimissuutlikkuse saavutamisel, mis võimaldaks säästvat keskkonnapoliitikat pika aja jooksul ellu viia. Cotonou leping, mis hõlmab ELi suhteid ligi 80 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna arengumaaga (AKV riigid), sisaldab eraldi peatükki keskkonnakaitse ning loodusvarade säästva kasutamise ja majandamise kohta. Selles määratakse kindlaks sellised prioriteedid nagu troopilised metsad, vesi, kalandus, bioloogiline mitmekesisus, õrnad ökosüsteemid (näiteks korallrifid), taastuvad energiaallikad, maa- ja linnapiirkondade säästev areng, kõrbestumine, põud, metsade hävitamine, säästev turism ning ohtlike jäätmete vedu ja kõrvaldamine.
EL on ka kindlalt nõuks võtnud rakendada 2002. aastal Johannesburgi säästva arengu tippkohtumisel võetud kohustused. Eesmärk on ühendada vaesuse vastu võitlemine säästvate tootmis- ja tarbimisviisidega ning kaitsta siseriiklikke ressursse, mis on tulevaste sugupõlvede sotsiaalse ja majandusliku arengu jaoks äärmiselt oluline.
EL annab oma liikmesriikidele rahalist abi ELi keskkonnaalaste õigusnormide rakendamiseks ja keskkonnaseisundi parandamise rahastamiseks. Enamik keskkonnakaitsemeetmeteks ettenähtud vahenditest tuleb ELi tõukefondist ja Ühtekuuluvusfondist. Nende fondide eesmärk on erinevuste (kaasa arvatud keskkonnastandardite erinevuste) vähendamine ELi vaesemate ja rikkamate piirkondade vahel.
Vahendid tulevad ka ELi maaelu arendamise fondidest, millega toetatakse keskkonnasõbralikke põllumajandusliku tootmise meetodeid. ELi kandidaatriigid saavad liitumiseelset rahalist abi ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamiseks.
EL toetab näiteks ühistranspordi edendamise ning kaubavedude maanteedelt vee- ja raudteedele suunamise kavasid. See on aidanud piirata süsinikdioksiidi heitmeid Itaalias.
Veepuhastussüsteemi rahastamine Poolas sel ajal, kui Poola tegi ettevalmistusi ELi liikmeks saamiseks, tõstis joogiveega varustamise ja reovee puhastamise Szczecini linnas ELi standardite tasemele. Rahastamine toimus ELi toetuste ning Euroopa Investeerimispanga laenude vormis. Need laenud ongi teiseks oluliseks rahastamisallikaks ELi ja tema naaberriikide infrastruktuuri ja keskkonnaseisundi parandamisel.
|
Traditsioonilise põllumajandusliku tootmise ja kaasaegse looduskaitse ühitamine LIFE-programmi loodusprojektiga "Limestone country" Yorkshire Dalesi rahvuspargis Ühendkuningriigis püütakse taastada traditsioonilist karjatamist paekivikõrgendikel, selleks ergutatakse talunikke vastupidavate veisetõugude juurde tagasi pöörduma ja maaharimist jätkama. Paekivipiirkonna põnev maastik on tekkinud sajanditepikkuse karjatamise tulemusel. Kui see kaob, kaovad ka paljud poollooduslikud kasvukohad. Projekt hõlmab 15 katsetalu, kus rakendatakse uusi põllumajandusliku tootmise süsteeme ja põllumajanduse keskkonnatoetuse pakette. Säilitustegevuse seostamine turundusalgatustega tagab nende keskkonnaalase elujõu. Projektiga soovitakse toetada piirkonna majanduslikku taaselustamist ning tõestada, et lambakasvatuse ühendamine vastupidavate veisetõugude kasvatamisega võib olla nii keskkonnasõbralik kui ka kasumit andev tegevus. Projekti abil kogutud parimate tavade kogemusi kasutatakse samalaadse säästva põllumajanduse edendamiseks kõikidel Natura 2000 võrgustikuga hõlmatud looduskaitsealadel. |
Keskkonnakatastroofide puhul annab EL abi ka oma solidaarsusfondi kaudu. Abi antakse metsatulekahjude, üleujutuste, naftareostuse ja veekogude keemilise saastumise korral.
LIFE-programmi kaudu rahastatakse keskkonnaprojekte, millega hõlbustatakse uute poliitikameetmete rakendamist, tutvustatakse ja levitatakse häid tavasid või aidatakse rakendada kaitstavate loodusalade Natura 2000 võrgustikku. Need projektid hõlmavad eri tegevusi, alustades Skjerni jõe puhastamisest Taanis ning lõpetades looduslike elupaikade ja loomastiku kaitseks koostatavate maamajandamiskavadega Küprosel. LIFE-programmi näidisprojektidega on tutvustatud kompostimistehnoloogiaid biolagundatavate orgaaniliste olmejäätmete kõrvaldamiseks Lätis ning toetatud Belgia festivalide ja laatade keskkonnajuhtimissüsteeme.
LIFE-programmi rahaline abi on kättesaadav ka mõnedele ELi naaberriikidele. Projektid on hõlmanud Musta mere delfiine Rumeenias ja säästva liikluse arendamist Albaania pealinnas Tiranas.
Loomulikult peame olema kindlad, et keskkonnapoliitika põhineb teaduslikul alusel ja headel teadmistel. Palju vajalikust teabest tuleb teaduslikest uurimisprogrammidest, mida rahastatakse ELi teadusuuringute ja tehnoloogia arengu mitmeaastaste raamprogrammide kaudu. Nende programmide vahendusel on juba toetatud arvukaid riikidevahelisi projekte eri tegevusvaldkondades. Näiteks Arktika kohal paikneva osoonikihi kahanemisest tulenev nahavähi oht ja kahjulik mõju bioloogilisele mitmekesisusele; haljasalade osatähtsus kvaliteetse linnakeskkonna loomisel; tarkvara saastunud paikade kiiremaks tuvastamiseks; paremad veekvaliteedi seiremeetodid ja odavam päikeseenergia.
ELi keskkonnapoliitika on pidevas arengus. Seda ajakohastatakse pidevalt, võttes arvesse uusi ohtusid ja uusi tehnoloogiaid. See on avatud uutele ideedele, mis aitaksid leida parimat poliitikat või vahendit keskkonnaprobleemide lahendamiseks. See poliitika ei ole kapseldunud, vaid reageerib sidusrühmade seisukohtadele, võttes eeskätt arvesse ELi kodanikke, kellel on õigus eeldada kõrget elukvaliteeti nii enda kui oma laste jaoks.
Seega kui soovite, et ELi keskkonnapoliitika kujundamisel arvestataks ka teie vaateid, võtke ühendust:
oma kohalike parlamendiliikmetega, kuna ELi poliitika on osa siseriiklikust poliitikast;
oma Euroopa Parlamendi liikmetega, kuna Euroopa Parlament osaleb ELi õigusaktide loomisel;
keskkonnaorganisatsioonidega, kuna nemad on annavad nõu ELi poliitika kujundamisel.
Kui soovite saata Euroopa Komisjonile oma küsimusi või kommentaare, siis:
võite kasutada veebilehel europa.eu.int/comm/environment/env-informa/ asuvat vormi
või võite kirjutada aadressil:
Directorate-General for the Environment
Information Centre (BU-9 00/11)
European Commission
B-1049 Brussels
Belgium
Eri poliitikaküsimuste üle vestlemiseks ja aruteludes osalemiseks külastage veebisaiti europa.eu.int/yourvoice.
ELi teave keskkonnapoliitika kohta:
europa.eu.int/pol/env/index_et.htm.
Euroopa Komisjoni keskkonnaportaal:
europa.eu.int/comm/environment/index_en.htm.
Euroopa Komisjoni säästva arengu portaal:
europa.eu.int/comm/sustainable/index_en.htm.
Maailma Loodusfondi (WWF) käsiraamat ELi keskkonnaalase rahastamise kohta: www.panda.org/downloads/europe/eufundingforenvironmentweb.pdf.
|
