Üliõpilaste tagasisideküsitlused kvaliteedikindlustussüsteemis

1.4. Üliõpilaste tagasisideküsitlused kvaliteedikindlustussüsteemis

Tänapäeva kiireltarenevas ja konkurentsitihedas maailmas ei saa ükski organisatsioon, nii ka kõrgkool, toimida ümbritsevast keskkonnast saadavat tagasisidet arvestamata. Iga asutuse, ka kõrgkooli, oluliseks väärtuseks on temaga rahulolevad kliendid. Ühelt poolt on kõrgkooli üks eesmärke tegutseda oma peamiste klientide- üliõpilaste huvides ja tagada nende konkurentsivõime tööjõuturul. Teiselt poolt on kõrgkooli klientideks tööandjad, kes otsivad tööjõudu, mis tagaks organisatsiooni poolt püstitatud eesmärkide saavutamise. Tööandjad on huvitatud mitte ainult hea kvalifikatsiooniga spetsialistist, tema teadmiste, oskuste ja ko 24224u2010y gemustega, vaid ka koostöötamise oskusest, pühendumisest, sobitumisest organisatsioonikultuuri. Organisatsiooni arengu ja püsimise üheks aluseks on just tema klientide poolt jagatud positiivne või negatiivne informatsioon, nende rahulolu.

(LISAN VEEl -Tagasisideküslt koht, roll, tähtus kvalkind süst. Seos kvalit.juhtimisega, akediteerimisega!)

Eesti Ülõpilaskondade Liidu (edaspidi EÜL) volikogu seisukoht "Tagasiside kõrghariduses" (19.06.2005.a) tõi välja olulisemad põhimõtted tagasiside küsimise kohta (kellelt ja kuidas) ning esitas ettepanekuid tagasiside kasutamiseks kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks. Koos tagasiside seisukohti tutvustava ülevaatega saadet 25 kõrgkooli ka 5-küsimuseline ankeet saamaks teada kõrgkoolide arvamust siiani läbiviidud tagasiside küsimise kohta. Vastused laekusid 17 kõrgkoolist ning enamus (11) neist pidas toimivat tagasiside süsteemi heaks. Kõrgkoolide poolsete märkuste ja täiendustena praegusele tagasisidele toodi:

- kavatsus üle minna elektoonilisele tagasiside süsteemile;

vajadus tagasiside tulemuste aktiivsemaks tutvustamiseks erinevaid meetodeid kasutades (intranet, koduleht, kooli ajaleht);

üliõpilasesinduste aktiivsem kaasamine küsimustike väljatöötamisel, tulemuste analüüsimisel, kokkuvõtete levitamisel, tagasiside andmete populariseerimisel, tagasiside kultuuri arendamisel;

õppekava konsultandi töölerakendamine, kellele saab edastada esmase tagasiside õppeprotsessi kohta,

juurutada kursuse ajal toimivat arutelu koos üliõpilastega, et anda õppejõule konstruktiivset ja operatiivset tagsisidet;

kõigile üliõpilastele reaalse võimaluse tagamine tagasiside küsitlustes osalemiseks (Tagasiside kõrghariduses 2005).

Kvaliteedisüsteemi oluliseks osaks on järjepidevalt toimuv tagasisidestamine ja tulemuslikkuse monitooring. Praegu rakenduskõrgkoolide poolt kasutatavad tagasisde mehhanismid on erineva ulatuse ja detailsusastmega ning ei taga piisavat ja asjakohast sisendinformatsiooni juhtimisotsuste tegemiseks. Tagasiside kogumine ja töötlemine toimub valdavalt käsitsi ja on ressursimahukas (aeg, inimtööjõud). Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu poolt algatatud ning Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt initsieeritud projektiga "Kvaiteedisüsteemi arendamine rakenduskõrgkoolides" soovitakse välja töötada Eesti rakenduskõrgkoolide  jaoks sobiv tagasiside- ja monitooringu süsteemi alusmudel koos infotehnoloogilise rakendusega. Ühtsetel alustel toimiv tagasiside ja monitooring võimaldab kõrgkoolidel võrrelda oma töö eri aspektide kvaliteeti, seda analüüsida, levitada paremaid praktikaid kõrgkoolide töö juhtimisel ja korraldamisel. (Kvaiteedisüsteemi arendamine rakenduskõrgkoolides 2005).

Eelpolnimetatud projekti ellurakendamine on oluliseks sammuks üheksa Eesti rakenduskõrgkool rektori poolt allkirjastatud "Kvaliteedikindlustamise Deklaratsioonis" sätestatud ülesannete täitmisel (Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine 2005). See deklaratsioon on koostöökokkulepe kõrghariduse kvaliteedi tagamiseks, kus ühtse rakenduskõrghariduses kvaliteedikindlustuse süsteemi loomiseks ja arendamiseks nähakse ette:

ühtlustatavad kvaliteedikindlustuse valdkonnad;

vastastikust kvaliteedikindlustuse regulatsioonide tunnustamist;

koostööd oluliste kvaliteediindikaatorite määratlemisel ja mõõtmisel;

õppekavade arendamist tööturu vajadustest lähtuvalt.

Kvaliteedialase ühistegevuse proiriteetoidena märgitakse terminoloogiat, nõudeid akadeemilisele personalile, õppekavadele, õppekeskkonnale ning teadus-ja arendustegevuse korraldust. (Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine 2005)

Tagasiside korraldamine Sisekaitseakadeemias

Sisekaitseakadeemia õppe- ja arendusosakond on üliõpilaste tagasisidet õppetöö kvaliteedi kohta kogunud alates 1999/2000. õppeaastast. Aastate jooksul on tagasisideküsitluse vorm ning korraldus mitmel korral muutunud. Kuid küsitluste põhieesmärk oli ja on ka praegu anda õppejõududele alust eneseanalüüsiks ning saada infot üliõpilaste rahulolu kohta õppetöö korralduse osas. Üliõpilaste osalusaktiivsuse tõstmiseks ning informatiivsemate tulemuste saamiseks muudeti viimati tagasiside küsimustikku 2004/205 õa kevadsemestril. Nimetatud küsitluse esimeses osas koosneb kolmeteistkümnest positiivselt sõnastatud väitest läbitud õppeaine kohta. Üliõpilastel on võimalus nõustuda või mittenõustuda ja oma hinnangu andmiseks valida etteantud variantide seast: "täiesti nõus", "pigem nõus", "pigem ei ole nõus", "ei ole üldse nõus". Teine osa sisaldab kolm avatud küsimust õppetöö korralduse, õppekava ning õppejõu kohta. Tagasisideküsitlused toimuvad jooksvalt kogu semestri vältel. Ksitlus viiakse läbi pärast õppeaine viimase auditoorse õppetunni toimumist, kuid enne hindamise (eksam, arvestus) läbiviimist ja tulemuste avaldamist. Tagasiside kogumine ja esmaste kokkuvõtete tegemine on kolledzite kohustuseks, tagades selliselt andmete kiirema töötlemise ja info jõudmise õppejõududeni. Õppe- ja arendusosakonna ülesandeks on koondkokkuvõtte koostamine, tulemuste tõlgendamine ning võimaluste leidmine üliõpilaste ettepanekute arvestamiseks. Küsitluste tulemusi arvestatakse arenguvestluste läbiviimisel õppejõududega ja õppetöö edasisel korraldamisel. Tulemused on aluseks õppetöö kvaliteedikontrolli ja järelevalve korraldamisel.(Tagasiside...2006)

2002/2003 õa küsitlustulemused

- õppetöö kvaliteeti hinnati heaks või keskpäraseks;

kõige kõrgem oli rahulolu õppejõudude töössesuhtumise ja aine valdamisega;

enam kriitilikat esitati õpetamise metoodika osas;

õppematerjalide halb esitus intranetis;

probleemiks on väga ebaühtlane tundide jaotumine päevade lõikes.

Ettepanekud õppejõududele: erinevate õpetamismeetodite rakendamine; konspektide, õppematerjalide korralik ettevalmistamine; süsteemne ja läbimõeldud teemade valik ning aine esitus; pidev tagasiside üliõpilastele; selgete nõudmiste esitamine; positiivne suhtumine üliõpilastesse.

Ettepanekud õppekorralduseks: päevakoormuse vähendamine, rohkem aega eksamiteks valmistumiseks; läbimõeldum ainete jaotus tunniplaanis; õppejõudude kompetentsuse tõstmine.

Ettepanekud õppetöö kvaliteedi parandamiseks: õppekavade muutmine, täiendamine; õppejõudude valikul enam tähelepanu nende õpetamisoskusele; õppematerjalide põhjalik ettevalmistamine.

Tehtud ettepanekute realiseerimiseks sätestati õppekorralduse eeskirjaga, et alates 2003/04. õppeaastast ei toimu ühel päeval rohkem kui 2-3 tundi (riigieelarvelustel õppekohtadel). Kahe viimase aasta jooksul akadeemiasse tööleasunud õppejõudude õpetamisoskuste parandamiseks otsustati õppe- ja arendusosakonna poolt 2003. aasta sügisel korraldada 160-tunnise kursuse "Õppimine ja õpetamine kõrgkoolis".

2003/2004. õppeaasta küsitlustulemused

õppekavade arendamise vajadus, mahtud ülevaatamine (sellele on tähelepanu juhtinud ka erialajuhid);

rahulolematus koosseisuväliste õppejõududega (head praktikud, kuid ebapiisav aine õpetamisoskus);

rahulolematus noorte õppejõududega aine vähese tundmise ja üliõpilaste küsimustele ebapiisavate vastuste tõttu;

mittepiisav tagasiside õppetöö tulemuste kohta (muuta põhjalikumaks, operatiivsemaks);

rakendada rohkem erinevaid õppemeetodeid, et üliõpilased saaks aktiivselt osaleda oma teadmiste kujundamsel( rühmatöö, arutelu, vastastikused küsimused).

2004/2005. õppeaasta küsitlustulemused

Tagasisidelehti täideti nii elektrooniliselt kui paberkandjal.

positiivselt märgiti õppejõudude soovi ja oskust vastata üliõpilaste küsimustele;

rahulolematus õppejõududelt tagasiside saamisega;

vähene praktiliste ülesannete ja näidete osakaal (eeldatakse, et rakenduskõrgkoolis on nende osakaal märksa suurem kui akadeemilistes ülikoolides); aine ebahuvitav õpetamine; aktiivse osalemise ebapiisav soodustamine;

pidev tunniplaanide muutmine;

õppekonspektide vähesus ja ebakorrektsus, hilinemine õppematerjalide elektroonilise ülespanekuga;

teatud anete sisuline kattuvus.

2005/2006. õppeaasta küsitlustulemused :

Õpetamises ja õppetöö korralduses leidsid mainimist järgmised probleemid:

- piisav aine eesmärkide selgitus loengutsükli alguses;

õppejõudude sõbralik, abivalmis suhtimine üliõpilastesse:

- liiga kiire õppeaine läbimise tempo; väga mahukas materjal;

- hilinenud vastused kodutöödele, puudulik õppetöö tulemuste tagasisidestamine;

- liiga suur üliõpilaste arv klassis;

- probleemid õppematerjalide õigeaegse kättesaamisega;

- sagedased muudatused tunniplaanis;

- vähe näiteid ja seoseid praktilisest elust;

- aktiivse osavõtu vähene soodustamine, rohkem seminare ja grupitöid.

Hinnangutest tulenevalt võib järeldada, et Sisekaitseakadeemia õppekvaliteedi peamine kitsaskoht on õppejõudude vähene pedagoogiline ja didaktiline ettevalmistus, sest üliõpilased ootavad õppejõududelt enam tähelepanu pööramist õpetamise metoodikale. Üliõpilased ei hinda ainult teoreetilist loengupidamist, vaid pigem erinevate meetodite oskuslikku kasutamist, praktiliste näidete toomist ning tagasisidet iseseisvatele töödele. Õppeaastate lõikes on tagasisideküsitlustes välja toonud õppejõudude vähest tagasiside andmise oskust. Siit kerkib üles ka põhjendatud küsimus- mida õppejõud teevad valesti või mida tegemata jätavad? Edukaks tagasiside andmiseks on oluline, et üliõpilased teavad aine eesmärki ning nõudeid aine positiivseks läbimiseks ja võimalus piisavalt oma teadmisi, oskusi õppejõududele tõestada. (iseseisvad tööd). Kuid avatud küsimuste vastused osutavad, et probleem pole eesmärkide ja nõuete selgitamises, sest teadmiste ja oskuste näitamise võimalusi pole vähe. Põhjuseks võib olla õppejõudude mittepiisav oskuses tagasiside andmise puhul kirjeldada üliõpilastele nende tugevusi, nõrkusi ning arenguvõimalusi. Seetõttu on tagasiside andmise parandamiseks õppejõududel soovitav:1) kasutada nii formaalseid (kommentaarid iseseisvatele töödele, eksamitele) kui mitteformaalseid (aruteludes, rühmatöödes hinnangud, kommentaarid) tagasiside andmise võimalusi;2) kaasata tagasiside andmisele erinevaid osapooli: üliõpilaste enesehindamine,tagasiside kaasüliõpilastelt, tagasiside õppejõult; 3) kasutada erinevaid iseseisvaid töid ja ülesandeid, mis võimaldaksid üliõpilastel oma teadmisi ja oskusi erinevatest aspektidest tõestada. soovitav (Vickery, Lake 2005).

Üldine tendents - üliõpilaste poolt madal osalusaktiivsus tagasiside küsimustike täitmisel peegeldab üliõpilaste vähest teadlikkust tagasisideküsitluse tähtsusest. Oodatakse koheseid ja selgelt kogetavaid muudatusi õppekorralduses, kuid tagasisideküsitluse tulemustel pole tihti kohest mõju võimalik tunnetada.

(ANALÜÜS LISADA VEEL)